Mida alustava ettevõtjana peaksin teadma

Mida alustava ettevõtjana peaksin teadma?

Ettevõtlusega alustamine on põnev ja tempokas, kuid sageli kaasneb sellega ka palju küsimusi. Paljud olulised teemad ei tule kohe meelde – eriti need, mis puudutavad dokumentatsiooni, maksuarvestust või raamatupidamisega seotud termineid. Just need detailid võivad hiljem määrata, kas ettevõtte finantsid on korrektsed, kas kulud on õigesti kajastatud ja kas tähtajad saavad täidetud.

Oleme kokku pannud nimekirja praktilistest asjadest, mida alustavad ettevõtjad sageli ei tea või kipuvad unustama. Need teadmised aitavad sul paremini mõista, millist infot vajab raamatupidaja, kuidas hoida dokumentatsioon korras ning mida silmas pidada, et äritegevus oleks seaduslik ja sujuks takistusteta.

Olulisemad mõisted

Raamatupidamises ja maksunduses kasutatakse sageli lühendeid ja termineid, mis võivad esmapilgul tunduda keerulised. Siin on valik mõistetest, mida sul ettevõtjana tasub teada – et saaksid paremini aru, millest raamatupidaja räägib.

TSD – tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon.
KMD – käibemaksudeklaratsioon.
KMKR – käibemaksukohustuslase number.
Bilanss – ülevaade ettevõtte varadest ja kohustustest.
Tulu – ettevõtte äritegevusega seotud sissetulek, mida ettevõte saab kogu äritegevuse jooksul kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
Kulu – ettevõtte äritegevusega seotud väljaminek, mis on raamatupidamises kajastatav.

Nõuded arvetele

Arvete koostamine ja vastuvõtmine peab vastama kindlatele nõuetele, et need oleksid raamatupidamises korrektselt kasutatavad ja maksustamisel arvestatavad. Vigased või puudulike andmetega arved võivad tekitada probleeme maksudeklaratsioonides ja suurendada kontrolliriski. Allpool on kirjas, mida üks korrektne arve peab sisaldama.. Arve kohustuslikud rekvisiidid (vastavlt raamatupidamisseaduse § 7 ja käibemaksuseaduse § 37 alusel):

Arve esitamise kuupäev.
Arve number.
Tehingu sisu kirjeldus (nt raamatupidamisteenus).
Arvnäitajad (kauba kogus, hind jm). Soodustuse korral märgitakse arvele ka allahindlus.
Müüja või teenusepakkuja nimi, registrikood ja aadress.
Juhul kui teenuse või toote ostjaks on juriidiline isik, tuleb arvel märkida ka ostja nimi ja aadress.
Kui ostja ja/või müüja on käibemaksukohuslane, tuleb arvele ka käibemaksukohuslase number märkida.
Kui müüja on käibemaksukohuslane, tuleb arvel eraldi näidata käibemaksuta summa, käibemaks (%), tasumisele kuuluv käibemaksu summa ning kogu summa.

Milliseid dokumente peab säilitama ja kui kaua

Dokumentide säilitamine on seadusest tulenev kohustus, mille eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamise tõendatavus ja kontrollitavus. Isegi kui osa dokumentidest on digitaalsed, peavad need olema korrektselt arhiveeritud ja vajadusel kiiresti leitavad. Allpool on ülevaade sellest, milliseid dokumente tuleb säilitada ja kui kaua.

Arved ja kviitungid – 7 aastat.
Lepingud – kuni kehtivuse lõpuni + 7 aastat.
Pangaväljavõtted – 7 aastat.
Töölepingud ja palgaarvestused – 7 aastat.

Tähtsamad deklaratsioonide esitamise tähtajad

Olenevalt sinu ettevõtte eripärast tuleb sul esitada kas igakuiselt või kord aastas erinevaid deklaratsioone. Kuigi raamatupidaja annab alati märku, millal ja mida on vaja esitada, on oluline, et ka sina tead peamisi tähtaegu – see aitab paremini planeerida rahavoogusid ja vältida ootamatusi.

TSD – igakuiselt 10. kuupäevaks.
KMD – igakuiselt 20. kuupäevaks.
Aastaaruanne – 6 kuud peale majandusaasta lõppu.

Maksuvabad kulud

Toome siinkohal ära üldlevinumad makusvabad kulud, mida ettevõtja saab kasutada kui ettevõtlusega seotud kulud. Kui soovid detailsemat ülevaadet, vaata meie artiklit sel teema. Kliki siia.

Töötajate tervisekulud kuni 400 € aastas (sh 100 € sport). Täpsema selgituse ja nimekirja leiad meie artiklist.
Töövahendid (arvuti, tarkvara), kui neid kasutatakse tööks.
Koolitused, mis on seotud tööga. Selgitamaks lähemalt, millised koolitused on seotud tööga ja millised mitte, loe lähemalt siit artiklist.
Kodukontori kulud – viimase aja arengud on viinud paljusi meist kodukontoristesse ning sellest lähtuvalt saame osa kulusid ettevõttel kanda. Siinjuures tuleb tähele panna, et me ei saa kogukulu ettevõtte alla panna vaid proportsionaalse osa kasutusel olevalt pinnalt. Kuludeks saame lugeda nt elekter, vesi, sideteenused jm.
Töötajate lähetuskulud ja päevarahad vastavalt seadusele. Siinkohal on oluline teada piirmäärasi ja tingimusi, mille kohta saad täpsemat infot siit.
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis – maksimaalselt 550 eurot kuus iga hüvitist maksva tööandja kohta (st 0,50 eurot töösõidu kilomeeter) ning hüvitise saamiseks tuleb pidada sõidupäevikut.

Töötasude ja juhatuse liikme tasude vormistamine

Töötaja – tööleping, TSD, sotsiaalmaks, tulumaks.
Juhatuse liige – käsundusleping või juhatuse liikme tasu.
Erinevad maksukohustused ja deklaratsioonide esitamine.