Sinu finantseesmärgid on Sinufinants.ee eesmärgid!
2025. aasta käibemaksuseaduse muudatused: uued reeglid registreerimisele ja arvestamisele
2025. aasta toob olulised muudatused käibemaksuarvestuses, mis mõjutavad paljude ettevõtete tegevust. Eriti tähelepanelik tasub olla neil, kes tavamääraga käibe kõrval annavad ettevõtte alt laenusid, tegelevad investeeringutega ja kinnisvaraga. Ettevõtete juhid peavad olema valmis oma käivet uute reeglite järgi hindama.
Alates 1. jaanuarist 2025 muutuvad käibe arvestuse põhimõtted. Uued reeglid hõlmavad senisest rohkem tehingute tüüpe ning muudatus puudutab ka käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära arvestust. Senine 40 000 euro piirmäär jääb küll samaks, kuid see hakkab hõlmama märksa laiemat tehingute ringi. Näiteks kui seni ei arvestatud piirmäära hulka finantsteenuste käivet, siis nüüd tuleb seda teha. Muudatused tulenevad käibemaksuseaduse muudatustest.
Muudatused puudutavad ka virtuaalsete teenuste maksustamist – nende puhul hakkab käibe tekkimise kohana kehtima teenuse saaja asukoht. See tähendab, et veebikoolitusi või muid e-teenuseid pakkuvad ettevõtted võiksid üle vaadata oma käibe arvestuse.
Mis muutub aastast 2025?
Uued reeglid puudutavad nii käibemaksukohustuslaseks registreerimist, virtuaalsete teenuste maksustamist kui ka sisendkäibemaksu mahaarvamist. Vaatame nüüd lähemalt, millised on peamised muudatused ja kuidas need võivad mõjutada erinevaid ettevõtteid.
Virtuaalsete teenuste maksustamine
Alates 1. jaanuarist 2025 muutuvad Euroopa Liidus virtuaalsete teenuste maksustamise reeglid. Peamine muudatus puudutab käibe tekkimise koha määramist virtuaalselt osutatavate teenuste puhul.
Uute reeglite kohaselt loetakse virtuaalselt osutatavate teenuste puhul käibe tekkimise kohaks teenuse saaja asukoht:
- B2C (business-to-consumer) tehingute puhul määratakse käibemaks tarbija asukoha järgi.
- B2B (business-to-business) tehingute puhul jäävad reeglid üldjuhul samaks – käibe tekkimise kohaks loetakse teenuse saaja asukoht.
Muudatused puudutavad mitmesuguseid virtuaalselt osutatavaid teenuseid, sealhulgas:
- Live virtuaalsed üritused (nt veebikonverentsid ja veebiseminarid).
- Kaugõppe kursused, mis sisaldavad reaalajas elemente.
- Voogedastatud kultuurilised, kunstilised, spordi-, teaduslikud, hariduslikud või meelelahutuslikud teenused.
Mõju ettevõtetele:
- Ettevõtted peavad hakkama arvestama käibemaksu vastavalt tarbija asukohariigi määradele.
- Ettevõtted võivad olla kohustatud end registreerima käibemaksukohustuslaseks igas EL-i liikmesriigis, kus neil on tarbijaid.
- Ettevõtetel on võimalik kasutada OSS süsteemi, et vältida mitmes riigis registreerimist.
Olulised tähelepanekud:
- Muudatused ei puuduta eelnevalt salvestatud sisu, mida loetakse jätkuvalt elektrooniliselt osutatavaks teenuseks.
- B2B tehingute puhul, kus ei ole tegemist üritusele ligipääsu andmisega, jääb kehtima praegune reegel, mille kohaselt rakendatakse pöördmaksustamist.
Käibemaksukohustuslaseks registreerimise uued reeglid 2025
Käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus tekib, kui isiku kalendriaasta käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab 40 000 eurot.
Oluline on tähele panna, et see piirmäär hõlmab nüüd laiemat tehingute ringi kui varem.
Mida loetakse käibe hulka alates 2025 aastast?
- Tavapärane maksustatav Eestis tekkiv käive.
- Alates 2025. aastast arvestatakse kindlustus- ja finantsteenuste käive käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära hulka, välja arvatud juhul, kui need on juhusliku iseloomuga. Näiteks regulaarne laenude andmine, väärtpaberite müük või elukondlik üürikäive loetakse nüüd piirmäära arvestusse.
- Kinnisasja kasutusse andmise ja võõrandamise käive lisandub piirmäära arvestusse, kui see ei ole juhusliku iseloomuga.
- Uueks ehitiseks loetakse ka ehitis, mida müüakse ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu. Sellise kinnisvara müük kuulub maksustamisele.
Mis jääb välja registreerimiskohustuse tekkimise arvestusest?
- Põhivara müük jääb endiselt välja käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära arvutusest.
- Tervishoiu- ja haridusteenused jäävad maksuvabaks ning neid ei arvestata piirmäära hulka.
- Juhusliku iseloomuga finants-, kindlustus- ja kinnisvaratehinguid ei loeta piirmäära hulka kuuluvaks.
- Nullprotsendilise määraga kaubad või teenused. Näiteks eksport või ühendusesisene kaubandus jääb piirmäära arvutusest välja.
Erandid ja erisused:
- Marginaalipõhine arvestus: kasutatud kauba erikorra või reisiteenuse erikorra puhul arvestatakse käibe hulka kogu summa, mis kauba või teenuse eest saadakse, mitte ainult marginaal.
- 100% maksuvaba käive: kui isiku kogu käive on kas maksuvaba või 0% käibemaksuga maksustatav (v.a kauba ühendusesisene käive), siis registreerimiskohustust ei teki, olenemata käibe suurusest.
Juhuslikud tehingud: juhuslikud kinnisasja-, finants- ja kindlustustehingud jäävad piirmäära arvestusest välja.
Mõju ettevõtetele:
- Ettevõtted peavad hoolikamalt jälgima oma käivet, kuna käibe hulka arvestatakse nüüd rohkem tehinguid.
- Ettevõtted peavad hindama oma tehingute iseloomu, eristades põhitegevusega seotud ja juhuslikke tehinguid.
- Ettevõtted peavad olema valmis võimalikeks lisakuludeks seoses käibemaksuarvestuse keerukamaks muutumisega ja võimaliku vajadusega kaasata spetsialiste.
Olulised tähelepanekud:
- Muudatused puudutavad ka ettevõtteid, keda need varasemalt üldse ei puudutanud – tee selgeks, mis mõjutab sinu ettevõtet.
- Juhuslikkuse hindamist peab tegema juhatus ning olema valmis seda vajadusel ka põhjendama.
Proportsionaalne sisendkäibemaks
Kui ettevõttel on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive, tuleb sisendkäibemaks maha arvata proportsionaalselt vastavalt nende osakaalule kogu käibes. 2025. aasta muudatused laiendavad oluliselt maksuvaba käibe mõistet, mis tähendab, et paljud ettevõtted peavad hakkama ka proportsionaalset mahaarvamist rakendama
Mida tähendab proportsionaalse käibemaksu arvestamine?
Proportsionaalne sisendkäibemaksu mahaarvamine tähendab, et ettevõte saab maha arvata ainult osa oma sisendkäibemaksust, vastavalt maksustatava käibe osakaalule kogu käibes. See meetod tagab, et ettevõte ei saa põhjendamatut maksueelist maksuvaba tegevuse pealt.
Uued olukorrad, kus proportsionaalne mahaarvamine muutub oluliseks, tekivad ettevõtetel, kus on käibemaksuga maksustatava käibe kõrval maksuvaba käive. Näiteks ettevõtte annab regulaarselt laenusid ja müüb väärtpabereid, mis ei ole juhuslikud tehingud.
Mõju ettevõtetele:
- Ettevõtted peavad hoolikamalt jälgima oma käibe struktuuri.
- Ettevõtted peavad eristama maksustatava käibe ja maksuvaba käibe.
- Ettevõtte käibemaksuarvestus muutub mahukamaks.
Olulised tähelepanekud:
- Muudatused puudutavad ettevõtteid, kellel on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive.
- Proportsionaalse mahaarvamise vale rakendamine võib kaasa tuua maksuriske.
Juhusliku tehingu määratlus ja hindamine
Ettevõtte juhi vastutus on hinnata tehingute seotust põhitegevusega ja teha põhjendatud otsuseid tehingute liigitamisel. See otsus võib oluliselt mõjutada ettevõtte käibemaksukohustust.
Juhuslik tehing on tehing, mis ei ole seotud maksukohustuslase põhitegevusega ega tema igapäevase ettevõtlusega. Sellised tehingud võivad tekkida näiteks ettevõtte kõrvaltegevuse raames või ühekordsete majanduslike otsuste tulemusena.
Maksu- ja Tolliameti määratlus:
Eesti Maksu- ja Tolliamet määratleb juhuslikud tehingud kui tehingud, mis ei ole seotud maksukohustuslase põhitegevusega ega tema igapäevase ettevõtlusega. Näiteks väärtpaberite müük ettevõttelt, mis ei tegele regulaarselt väärtpaberitega, või laenu andmine ettevõttelt, kelle põhitegevus ei ole finantsteenuste osutamine. Maksu- ja Tolliamet rõhutab, et juhusliku tehingu määratlemisel ei saa lähtuda ainult tehingu sagedusest või suurusest, vaid tuleb arvestada ettevõtte põhitegevust ja igapäevast äritegevust.
Rahandusministeeriumi määratlus:
Rahandusministeeriumi kommentaarides käibemaksuseadusele on selgitatud, et juhuslike tehingute määratlemisel tuleb arvesse võtta tehingu seotust ettevõtte põhitegevusega. Juhuslikud tehingud võivad hõlmata näiteks investeeringute tegemist või laenude andmist, mis ei ole seotud ettevõtte tavapärase tegevusega.
Juhusliku tehingu määratlus Euroopas:
Näiteks Euroopa Kohus on leidnud, et juhusliku tehinguga on tegemist juhul, kui see ei ole seotud maksukohustuslase põhitegevusega ega nõua olulisi ressursse (nt tööjõudu või varustust). Samuti peab sellise tehingu mõju olema maksustatava käibe suhtes tähtsusetu. Juhuslikkuse paremaks hindamiseks võib tutvuda erinevate käsitlustega, aga arvestama peab, et Eestis ei saa Euroopa Kohtu praktika peale täielikult toetuda, kuna iga liikmesriik rakendab Euroopa Liidu õigust oma seadusandluse ja kohalike praktikate kontekstis.
Soovitused 2025. käibemaksumuudatustega kohanemiseks
2025. aasta on toonud kaasa suurel hulgal muudatusi ja ettevõtete juhid ning raamatupidajad peavad olema valmis kohanema uute nõuetega, et tagada ettevõtte vastavus seadustele ja vältida võimalikke maksuriske.
Ettevõtte tehingute analüüs
- Analüüsige oma ettevõtte tehingute iseloomu.
- Kuidas oma ettevõttes hindate juhuslikkust?
- Kas tehing on seotud ettevõtte põhitegevusega? Näiteks kui ettevõtte põhitegevus on tootmine, siis aktsiate müük või kinnisvara üürile andmine võib olla hoopis juhuslik tehing.
Dokumenteerimine
- Kõik tehingud tuleb dokumenteerida.
- Dokumentidele tuleb lisada selgitus nende iseloomu kohta (põhitegevus vs juhuslik).
- Algdokumendid peavad sisaldama vähemalt tehingu toimumisaega, kirjeldust ja arvnäitajaid (kogus, hind, summa).
Käibemaksuarvestus
- Eristage selgelt maksustatav ja maksuvaba käive.
- Juhuslikke tehinguid ei kajastata KMD-l (näiteks juhuslik intressitulu jääb käibemaksuarvestusest välja).
- Juhuslikud tehingud ei lähe arvesse ka käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära hulka (40 000 eurot).
Juhatuse vastutus
- Juhatus vastutab ettevõtte üldise juhtimise eest, sealhulgas seaduste järgimise ja korrektse maksuarvestuse eest.
- Juhatus peab otsustama, kas teatud tehingud (nt aktsiate müük, antud laenud jms) on juhuslikud tehingud.
- Otsus mõjutab käibemaksu kajastamist käibemaksukohustuslastest ettevõtetel ja registreerimist mittekäibemaksukohustuslasest ettevõtetel.
- Juhatus peab tagama, et ettevõttel oleks pädev raamatupidaja või raamatupidamisteenus, kes suudab korrektselt kajastada kõik tehingud ja koostada vajalikud deklaratsioonid.
Raamatupidaja vastutus
- Raamatupidaja ülesanne on dokumenteerida kõik majandustehingud vastavalt seadusele ja juhatuse antud informatsioonile.
- Raamatupidaja peab jälgima, et tehingud oleksid õigesti klassifitseeritud (nt maksustatav käive, maksuvaba käive või juhuslik tehing).
- Raamatupidaja koostab käibedeklaratsiooni (KMD) ja tagab, et kõik vajalikud tehingud oleksid deklareeritud vastavalt kehtivatele nõuetele.
- Tavapäraselt arvestatakse käivet müügiarvete alusel. Arvestama peab, et väärtpaberite müügikäive ja muud finantsteenused tuleb arvestada raamatupidajal käsitsi.
Käesolev artikkel andis põhjaliku ülevaate aastal 2025 Eestis toimuvatest muudatustest seaoses käibemaksuga.
Ettevõtete juhtidel tasub muudatustega tutvuda ja üle vaadata ettevõtte tehingute olemus ja käibemaksuarvestuse süsteem. Juhatus peab langetama põhimõttelised otsused tehingute liigitamise osas ja tagama vajaliku raamatupidamiskompetentsi. Raamatupidaja ülesandeks on tehingute korrektne dokumenteerimine ja deklareerimine vastavalt uutele nõuetele. Muudatuste õigeaegne ja korrektne rakendamine aitab vältida võimalikke maksuriske ja tagab ettevõtte sujuva toimimise ka uutes tingimustes.
Muudatustega kohanemine võib olla väljakutse, kuid see on ka võimalus oma ettevõtet tugevdada ja arendada.
PS! Oluline on jääda informeerituks ja olla valmis vajadusel kiiresti kohanema. Soovi korral broneeri kohtumine Sinufinants.ee raamatupidajaga, et vaadata üle, kuidas sinu ettevõte saab kõige paremini uut maksukeskkonda raamatupidamises ära kasutada!